9.päev, Bali, Indoneesia

Hommikusöögilauas lepiti kokku, et kliima on siin põhjarannikul tuntavalt jahedam kui all lõunas.

Seejärel pakkisime oma asjad, võtsime nad kõik selga ja marssisime demonstratiivselt nii 500m oma uude laagrisse - hotelli Rambutan. Väike lõõgastumine hotelli basseinis ja siis seadsime sammud Lovina keskuse poole. Teel kohtusime maailma aeglaseima Internetiga. Kümne minuti jooksul jõudsime kahe arvuti peale hotmeilis vaid ühe meili avamiseni, siis meile aitas. Õnneks mõistis omanik ise ka, et asi sakib ja kasseeris meilt ainult 1000 ühikut.

Poisid otsustasid oma unistuse täide viia, rentisid 40K eest motikad. Kummalisel kombel tsiklite hinda tingida ei õnnestu. Kohalikud said laginal naerda, kui Kalle prooviringile suundudes kohe koduse parema teepoole sõiduks valis. Naiste ärevad hüüded tõid peagi korrektsiooni. Proov tehtud, otsustasime mägedesse suunduda. Naised, kes meid enam elavana kohata ei lootnud, jäid maha mauglite keskele iseseisvat elu õppima.

Kirjutab Kadri:

Massaaži salongi huvitaval kombel keegi ei müünud. Raamat juhatas väga head kohta, peaaegu otse hotellist üle tee. Saime Rutiga eraldi “kabinetid”, kus mängis Bali muusika. Massaažilaud oli kaetud lilleõitega. Asjad ja riided tulid panna kahte eraldi kaanega karpi ja jalga hiigelsuures šortsid. Siis hakkas pihta. Venitati ja muditi mõnusa õliga kõiki valutavaid lihaseid. Kui see oli 60min kestnud, tuli duššata ja seejärel edasi piimavanni. Lihased liikusid taas ning nahk oli mõnusalt pehme. Vannis ei kannatanud kaua olla, sest jube palav hakkas – soe vann soojas kliimas. Ostsime veel kaasa massaažiõli, näis kas õnnestub see ka tervelt koju tuua.

Samal ajal mootorite maailmas:

Esmalt suundusime bensiinijaama ja lasime paagid täis. Liiter maksis alla 3000 ühiku ehk miskit 3 krooni kopikatega ja paagitäiest (ca 4l) piisas meile kaheks päevaks. Bensiin on üldse viimane asi, mille pärast muret tunda, sest seda müüb teeääres klaaspudelites ja -purkides iga teine kodu. Võtsime suuna teele, mis peaks mööduma Git-git kosest. Liiklus ei olnud nii hull midagi, tasapisi tuli ka sõidukindlus. Aga kergelt sadama hakkas.

Kuigi me esmalt mööda kimasime, leidsime lõpuks ka parkla, kust rada GitGit kose poole läheb. Koseni jõudmiseks tuleb ca 800m treppe mööda alla orgu vantsida. Kogu see tee on ääristatud müügiboksidega. Kärbsed olid õnneks ilmselt vihma tõttu mõõdukalt aktiivsed. Turiste praktiliselt polnudki. Ja ega seal midagi vaadata ka polnud. Mage koht.

Kimasime siis motikatega edasi ülesse mäkke. Tee oli märg ja kurvid järsud. Kogu aeg läks külmemaks ja tuul kõvemaks.

Üleval Bratani järve juures vana kraatri servalt avanesid ilusad vaated kahele poole, aga me olime nii külmunud, et tahtsime ruttu alla. Plaanisime allatulemiseks võtta ühe väiksema tee, mis Raamatus kaardil ära oli toodud, aga sattusime vist mitte päris õige peale. Igatahes hakkas tee tihti hargnema ja muutus järjest väiksemaks ning lõpuks olime ilmselt kohtades, mida valge inimese bensiinimootor pole veel eales läbinud. Teed küsides olid kohalikud väga sõbralikud ja ei proovinudki midagi maha müüa! Vahepeal läbisime totaalse udu vööndi, kus mitte midagi näha polnud. Algasid seninägematud kurvid ja laskumised. Äge.

Allpool läks taas soojemaks ja vihm jäi ka järele. Ja taas hakkas elu tekkima. Kohalikud, kellest möödusime, olid väga röömsameelsed, meid saatis pidev “Hello” ja lehvitused. Jõudsime laskumisega riisiterrasside vööndisse, kus avanesid superilusad vaated. Postkaardivaated! Naised peavad seda nägema! Paradiis sellelt saarelt ei ole veel kadunud!

Sõitsime tagasi hotelli sõnumit kuulutama.
Masseeritud naised ootasid basseini ääres. Võtsime nad sadulasse ja viisime soojenduseks rannarestorani sööma. Pärast sööki läksime rattarentniku juurde ja lasin töllerdava peegli välja vahetada. Teatasime, et me tsikleid ka tagasi ei anna. Kats käis naaberputiigis Interneti proovimas. Kuivõrd see pood tegeles ka ühtlasi sukeldumiste korraldamisega, siis võtsime jutuks delfiinikruiisi korraldamise. Nõudsime hea inglise keele oskusega kaptenit, maksime 30K deposiiti ja leppisime kokku, et paadimees tuleb järgmisel hommikul meile kell kuus hotelli vastu.