Tikal, Guatemala
Hommikuse loendamise käigus lisandub kaks uut kõhuhädade üle kaebavat patsienti (mina ja Priit), samal ajal, kui vana patsient on juba väljakirjutatud kodusele ravile. Kuna ma näin enesele ja teistelegi, sõnatult hingevaakuva Priidu kõrval, lausa tervisest pakatavana, siis ronin ise autorooli. Maastur, mis on meid nädala jooksul rohkem kui 1300 km truult teeninunud, ei too meie viimase ühise päeva hommikul kuuldavale ühtki kaebliku heli, kui ta haigeid kurguni täis tuubitakse. Justnagu jätaksid meid ühendavad sajad kilomeetrid kaelamurdvaid mägiteid selle suure monstrumi täiesti ükskõikseks.
Sõidame umbes kolmveerand tundi mööda hõreda liilkuse ja äkkiliste maneeridega "lamavate politseinikega" ehitud maanteed. Inimtühjal maantelõigul, kus žungel on ähvardavalt teekohale kaardunud ja peakohal särava päikese joonistatud puudelatvade varjud teeservas justkui elavad salapäraselt, peatab meie tee tõkkepuu ning kaks vormis meest ronivad putka tagant välja. Näitan juhiluba, kirjutan end logiraamatusse ning jätkame pähemääritava kauba, kiiruspiirangute ja hoiatavate loomapiltide saatel teed UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva Tikali rahvuspargi südamesse.
Samal ajal, kui antiikkreeka suurimad mõtlejad kirjutasid oma suurematuid teoseid, ladudes sel viisil "vana-maailma" tsivilisatsiooni vundamenti, asetasid muistsed Maiad u 2400 aasta eest siia esimese püramiidi nurgakivi. Sõidame edasi. Meile suureks kurvastuseks ei näe me teel ühtki jaaguari, kitse, kalkunit ega madu, vaid kohtume ähvardava, kiiditeenust pakkuva ja kiratseva kahejalgsete parvega, pargi väravas, kelle eest polnud meid hoiatanud ükski silt. Sissepääsupilet maksab 3-4 korda rohkem kui õhtusöök restoranis ning nagu kõikajal mujal, on "kähriku- ja gringopileti" hinnavahe u kümnekordne.Vaikides astume, väravast kaasahaaratud kaardi toel, mööda žunglirada, ise ootusärevusest pisut pingul. Priit on ilmselgelt ikka veel kehva tervise juures. Vaikselt hakkavad esimesed mägedest väljakooruvad püramiidihakatised paistma ning meie teed ristuvad mitmete gruppidega, kelle saatjaks olevad kohalikud giidid annavad iga kivitüki ja künka ees oma hispaaniakeelse etenduse. Äkitselt tabab mind tung tormata kohe esimese püramiidikujulise kivihunniku otsa turnima, aga hoian end tagasi. Mingi sisemine hääl justkui sosistab: "vara veel, hoia end, neid tuleb veel palju". Aeg-ajalt peatume mõne grupi kõrval ning kuulame giidi tarka ja õpetliku juttu.
Kõige kõrgem tempel-püramiid (Tempel IV), olles oma 70-meetrise kõrgusega kõrgeim Maiade püstitatud ehitis, valmistab väikese pettumuse. Silme ees avaneb üleni metsakasvanud järsk mägi, mille puulatvade kohal kõrguvad kivihunnikud. Ronime üles tippu mäeküljes vonklevat redelit mööda ning meile avaneb vaade üle rohelise žunglivaiba, millest turritavad välja teiste templite murenevad tipud. Kotkad planeerivad soojades õhuvoogudes, rohetava maastiku ja meie peade kohal. Pildistame kõigist kaasatoodud masinatest.
Järgmine tähtis püramiid on ronimiseks suletud. Keegi Mehhiko daam olla kolme kuu eest, järsust ja libedast kivitrepist ronides, end teise ilma kukkunud. Nüüd tuleb oodata, kuni kaevetööd tempel IV juures lõppevad ning siis töömehed siia uue puust trepi ehitavad. Teiselpool ohvrite järgi janunevat püramiidi leiame templite vahele litsutud ning rohuvaibaga kaetud kauni lagendiku, mis on vallutatud "karvaste ja suleliste" poolt. Ümber tuleaseme on päikeselisel ja kuumal talvisel pööripäeval kogunenud kombetalitusele suur hulk valgesse ja värvilisse riietatud inimesi. Vanematel ja väärikamatel on kirjud riided ning valged juuksed ja hallid habemed vööni, noorematel on vaid valged linased kehakatted. Istume puhkama ning vaatame loitsude, tubakasuitsu ja "žunglitelefoni" kaja saatel toimuvat "etendust". "Žunglitelefon" on nööri otsa seotud puutükk, mis põrisevat häält teeb, kui karvane mees seda peakohal keerutab (nagu Paul Hogan Krokodill Dundee filmis).
Veedame iidses Maiade püha- ja elupaigas u 5 tundi ning ronin kokku 5 suure templi otsa. Iga hingeldama paneva ronimisega näib meeleparandus ja kirgastumine justkui sammukese lähemal olevat. Priit paraneb silmnähtavalt. Väljapääsu poole jalutades saadavad meid peakohal puudelatvades kriiskavad pärdikud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar