Antigua, Cobàn, Guatemala

Hommikul pakime asjad, mis ei taha enam oma endistesse kohtadesse hästi ära mahtuda. Päike särab ja ilm on imekaunis, nagu ka meid võõrustanud väike linnake, Kesk-Ameerika pärl Antiqua. Enne lõpliku ja rasket jumalagajättu peatume peaväljakul, et talletada veel mõned meeldejäävad pildid.

Järgnevatel päevadel plaanime autoga läbida pika ja seiklusrikka teekonna Guatemala põhjaossa, Tikal-i rahvusparki.Võtame suuna Cobàn-ile ning valime välja ühe maailma-mitte-kõige-kiirema-mägi-kruusatee. Teel peatume ühes väikeses linnakeses nimega San Juan Sacatepeques ning satume selle keskväljakul kirevasse turumöllu. Fotoaparaadid rinnal õielei, läheme kohaliku pulbitsevat elu nuusutama. Arvestades kohaliku kultuuri eripäradega ning austades sügavalt meile tuttavaks saanud traditsioone, ei tee me vähmatki katset tõsta kätt ega fotokat selle vastu. Tulistame ja pildistame puusalt ja rinnalt ning siinse elu säravamad hetked saavad ilma seda häirimata jäädvustatud.
Turuheitluse peategelasteks on eakamad, kortsuliste nägudega, kirevate rõivastega, väikest kasvu Maia-naised, kes väsimatult kannavad midagi pealael. Värvikirevate asjade ja inimeste virr-varr, mis linnaväljakule laiali laotatud, näib olevat tähtis hetk linnarahva elus. Ega ilmselt igapäev ei tule tädid tänavatele, maasikatega kaetud vahukooretordid peas ja käes. Lahkume rõõmsa elevusega hinges, mis osalt tingitud kohaliku elu ehedast puudutusest ning osalt meie leidliku võtte tulemusena kogunenud pildisaagist.

Jätkame teekonda läbi orgude ja üle mägede, nii kuidas kiusliku looja ja kohaliku teemeistri ühiste jõupingutuste tulemusena valminud rada lubab. Peale tundidepikkust loksumist, nagu tormisel merel, jõuame vahepeatusesse - Salamà linna. Teeme mõned rahutud tiirud läbi rapsivate turutänavate, otsides raamatus lubatud hõrke söögikohti. Lubatut leidmata, maandume kurnatuna kohaliku rämstoidurestorani "Pollo" lauas ning tellime pitsat.

Cobàn-i jõuame pimedas. Vaatame üle raamatus nimetatud ja seeläbi meie usalduse pälvinud kaks hotelli ning valime neist välja "kallima", kus kahene tuba maksab üle 500kr. Teises, "paremas" hotellis, pole vabu kohti. Õhtusel tutvumisel linnaga, leiame selle keskväljakult vihase ja rahutu rahvamassi, linnavalitsuse hoonet piiramas. Tigedalt sumisevat inimmassi on tulnud taltsutama kilpide ja nuiadega politseinikud. Olles mõistnud, et tegu tavalise dialoogiga, kohaliku elu puudutavates küsimustes, suundume tagasi hotelli.